Taevaskoda ei ole lihtsalt koht, kuhu tulla matkama – see on paik, kus Eestimaa lugu avaneb kihiti. Siin kohtuvad looduslik erakordsus ja mitme ajastu inimlood: muistsete eestlaste pühad paigad, metsavendade varjupaigad, nõukogude tööstusajastu jäljed ja tänapäevane loodusteadlik seiklus. Jalutuskäik Taevaskojas on kui ajarännak – igas jõeäärses käänakus ja metsaservas peitub killuke Eesti vaimust.
Kaugem minevik – Taevaskoda kui pühapaik
Taevaskoda oli juba muistsetele eestlastele eriline paik. Suur ja Väike Taevaskoda on ligi 400 miljonit aastat vanad liivakivipaljandid, mille ääres peeti muistse pärimuse järgi sõjanõu ja viidi läbi rituaale. Suure Taevaskoja platsil peetakse siiamaani vaikust ja akustikat pühaks – seal sosistatut kuuldi kaugele.
Legendid räägivad Neitsikoopas elavast neiust, kes koob kangast ja ilmub jaaniööl. Emaläte, puhta vee allikas, olla paaridele õnne ja viljakust toonud. Need lood annavad aimu paiga tähenduslikkusest – siin ei räägi ainult maastik, vaid ka mälestused ja uskumused.
Hilisemal ajal oli Taevaskoda mõisnike piknikukoht – siin olid mõisametsad ja tavalist inimest siia hulkuma ei lastud. Suvitajad ja matkajad hakkasid Taevaskojas massilisemalt käima alles 1931. aastal, kui sai valmis Tartust tulev raudtee.
1940.–1950. aastad – Metsavendade punker
Teise maailmasõja järgsetel aastatel leidsid mitmed metsavennad Taevaskoja metsades varju. Siin peitus ka Jaan Roots – Lõuna-Eesti üks tuntumaid metsavendi. Tema elu ja vastupanu on nüüdseks osa meie ajaloomälust. Ta elas mitu aastat Taevaskoja ümbruse metsades, liikudes ja varjudes, samal ajal kui ta otsimine kestis kogu riigis. Lõpuks punker muidugi leiti ja hävitati.
Tänapäeval on punkri asukoht tähistatud ja maastikul selgelt tajutav. See on vaikne, ent kõnekas mälestuspaik Eesti vastupanuliikumisest ja inimestest, kes valisid vabaduse hääletu, aga vankumatu tee.
1950.–1970. aastad – Elektrifitseerimine ja looduse muutmine
Nõukogude võim tõi Taevaskotta tööstusliku hoolimatuse – looduskaunisse kohta tulid buldooserid, mis ehitasid tammi hävitades selleks kauni kärestiku. Vee ülespaisutamise tagajärjel uputati mitmed ainulaadsed liivakivipaljandid – kokku ligi 28 „taevaskoda“ jäi vee alla.
Täna on paisjärv küll osa külastuskogemusest (nt jõelaev Lonny sõidud), ent samas ka selge meeldetuletus, kuidas tehnokraatlik maailmavaade muutis loodusmaastiku olemust.
Tänapäev – Matkarajad ja loodusseiklused
Taevaskoja piirkonnas leidub matkaradu nii rahulikuks jalutuskäiguks kui ka pikemaks rännakuks. Kõik rajad kulgevad läbi Ahja jõe ürgoru loodusmaastike ja kultuurilooliste paikade, pakkudes vaheldust metsade, kaljude ja legendidega seotud kohtade vahel.
Taevaskodade matkarada (3 km)
Populaarne ringrada, mis algab Saesaare parklast ja kulgeb mööda jõe kallast läbi Suure ja Väikese Taevaskoja, Emalätte, Neitsikoopa ja teiste tuntud paikade. Tagasitee kulgeb vastaskaldalt metsarajal. Sobib igas vanuses ja kehalise võimekusega külastajale.
Taevaskoja–Kiidjärve–Taevaskoja rada (u 12 km)
Pikem ringrada, mis ühendab Taevaskoja ja Kiidjärve külastuskeskuse. Tee kulgeb mööda mõlemat jõe kallast ning tutvustab mitmekesiseid maastikke ja puhkealasid. Ideaalne neile, kes soovivad süveneda loodusesse pikemal matkal.
Taevaskoja–Otteni–Taevaskoja rada (u 4 km)
Lühem, kuid sisukas matkarada, mis kulgeb mööda Ahja jõe kallast Otteni sillani ja tagasi. Teel kohtab looduslikke ja kultuurilisi vaatamisväärsusi, sealhulgas kohti, kus filmiti “Viimset reliikviat”.
Veel võimalusi seiklemiseks
Korraldatakse kanuumatku Ahja jõel, räätsamatku rabades ning tõukeratta- ja kelgumatku Taevaskoja piirkonnas. Samuti pakutakse giidiga jalutuskäike ja meeskonnamänge – sobib nii peredele, sõpruskondadele kui ka meeskonnaürituseks. Kiidjärve külastuskeskus tutvustatakse Ahja jõe ürgorgu ja teisi piirkonna loodusväärtusi ning pärandkultuuri objekte. Jagatakse ka teavet puhke- ja matkavõimaluste kohta.
Eesti 
English (UK)