Mõned paigad Eestis on sellised, et neisse astudes tekib tunne, nagu oleksid siin juba olnud. Taevaskoja ja Ahja jõe ürgorg on üks sellistest kohtadest – tuttav enne kohale jõudmist. Raske on ette kujutada “Viimset reliikviat” ilma Taevaskoja maastikuta – need kaks on omavahel tihedalt põimunud. See on lugu sellest, kuidas üks paik ja üks film on koos loonud midagi, mis on jäänud meie kultuurimällu aastakümneteks. Pole juhus, et Eesti filmi 100. juubeli puhul valiti just “Viimne reliikvia” meie kõigi aegade parimaks filmiks – nii selle surematute laulude kui ka legendaarsete filmikildude poolest.
Filmi jälgedel: konkreetsed paigad Ahja ürgorus
Kuigi “Viimse reliikvia” võtted toimusid ka Tallinna vanalinnas, Lätis Koiva jõe ääres, Virtsus ja Kuressaare piiskopilinnuses, on just Taevaskoda see koht, kus loodus ise mängis üht peaosa.
1. Suur Taevaskoda – mastaabi sümbol
Suur Taevaskoda on filmi üks tuntumaid visuaalseid maamärke. Kui seisad täna selle jalamil, märkad, kuidas valgus liigub üle punaka liivakiviseina. See ei ole staatiline koht – varjud ja peegeldused jõelt muudavad vaadet igal minutil. Just see valguse ja vormi mäng tegi sellest ideaalse võttepaiga, mis aitas luua vajaliku atmosfääri ilma igasuguste eriefektideta.
2. Emaläte ja Gabrieli ootamatu uudis
Emalätte koopa suue on koht, mis on täis legende. Üks neist on aga päriselt filmiajalukku läinud: just siis, kui Gabriel (Aleksandr Goloborodko) oli võtte tarbeks Emalätte juures puu külge seotud, jooksis platsile nunna kehastanud Eve Kivi ja teatas uudise – näitlejal sündis kodus tütar. See inimlik hetk on nüüdseks saanud osaks selle koha loost.
3. Otteni vesiveski sild ehk “Siimu sild”
Veidi eemal peamisest matkarajast asub Otteni maakivist veskipaisu sild. Rahvasuu tunneb seda täna aga kui Siimu silda. Just siin filmiti stseen, kus lätlase Uldis Vazdiksi kehastatud Siim oma jõudu näitas. See kaunis kahe kaarega sild on täiuslik näide sellest, kuidas film on andnud ehitistele uued nimed ja tähendused.
4. Otteni sälkorg ehk “Risbieteri sild”
Selles samas piirkonnas asub ka sälkorg, kus toimus filmi üks meeldejäävamaid dialooge: “Kas me oleme ikka õigel teel? Kas preili Agnes on ikka tervise juures?” Täna mõjub see koht vaikse ja rahulikuna, aga ometi tekkib seal seistes tunne, nagu oleks see õnnetu Hansu armuvalu ikka veel siin ürgorus õhus.
Ahja jõgi – filmi nähtamatu mootor
Ahja jõgi on see, mis hoiab filmi liikumises. Mitmed filmis toimunud tagaajamised ja põgenemised on seotud just voolava veega.
- Päris kogemus: Kõige ehedama tunnetuse saad siis, kui lähed ise kanuuga jõe peale. Alt üles vaadates tunduvad kaljud veelgi võimsamad ja sa märkad, kui palju heli ürgorg tegelikult endasse neelab. Jõgi liigub siin omas tempos ja just vee pealt vaadates avanevad paljandid järsku ja ootamatult.
Muusika ja maastiku kohtumine
“Viimse reliikvia” mõju ei sündinud ainult kaadritest. Oma osa oli ka Uno ja Tõnu Naissoo muusikal ning Paul-Eerik Rummo tekstidel. See muusika sobib Ahja ürgoruga üllatavalt loomulikult kokku – nii helid kui ka maastik jätavad palju ruumi vaikusele ja oma mõtetele. Isegi aastakümneid hiljem on neil radadel jalutades raske mitte ümiseda mõnd Peeter Tooma esitatud viisi.
Kuidas täna Taevaskoda kogeda?
Taevaskoda pakub täna võimalust rännata nendel samadel radadel, kus kunagi liikusid Gabriel ja Agnes. Vaata võimalusi siit.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
- Kus asub “Siimu sild”? See asub Otteni vesiveski juures Ahja jõel, veidi eemal peamisest Taevaskoja külastuskeskusest.
- Kas filmi peaosatäitjad olid eestlased? Peaosatäitjad olid peamiselt naaberrahvaste hulgast: Gabrielit mängis ukrainlane Aleksandr Goloborodko, Agnest lätlanna Ingrida Andrina ja Siimu lätlane Uldis Vazdik. Hääle andsid neile eesti näitlejad (Mati Klooren, Mare Garšnek jt).
- Kus toimusid filmi sisevõtted? Sisevõtted toimusid peamiselt Kuressaare piiskopilinnuses, Niguliste kirikus ning Tallinna paviljonides.
- Kui kaua aega võtab Taevaskoja matk? Sõltuvalt valitud rajast kestab jalutuskäik 1 kuni 2,5 tundi. 6 km pikkune ajalooliste paikadega rada on jõukohane ka lastele.